Tähtis: kodeerimisele eelneval päeval EI TOHI ALKOHOLI ÜLDSE TARBIDA (ega mõnuaineid). Seda olenemata millisesse teraapiasse tullakse.
Miks on hüpnoos kõige parem viis sõltuvusest vabanemiseks? Ja miks on ise nii raske loobuda?
Kui inimene proovib ise oma sõltuvusest vabaneda, siis ta peab selleks kasutama tahtejõudu. Ta tõotab endale et nt homsest alates ma enam ei suitseta, või ei joo alkoholi, või ei tarvita narkootikume, või ei söö magusaid toite. Ja sel momendil on ta sellest otsusest teadlik ja tunneb, et ta tuleb sellega ise toime. Ehk et need asuvad sel momendil tema teadvuses. Aga kuna sõltuvused ja kõik muud käitumismustrid asuvad alateadvuses, siis sel momendil, kui alateadvusest alguse saanud tung sõltuvusaine järele jõuab teadvusesse, siis inimene tunneb sel momendil tungivat vajadust tarvitada oma sõltuvusainet. Kuid kuna ta on otsustanud sõltuvusainetest loobuda, siis ta peab kasutama selle tungi allasurumiseks tahtejõudu, mis tekitab stressi, kulutab energiat ja see omakorda vähendab tahtejõudu. Ja kui alateadlik tung muutub ühel momendil tugevamaks kui tahtejõud, siis just mõnel sellisel momendil võib inimene kergesti alla anda.
Ja kahjuks ongi tahtejõud muutuv suurus, mis väheneb ka siis, kui inimene on kas väsinud, stressis, näljane, haige või kurnatud seisundis. Või kui teised inimesed ahvatlevad teda sõltuvusaineid edasi kasutama. Seetõttu ongi juba teoreetiliselt väga raske ise loobuda sõltuvusainetest. Jätkata on palju lihtsam.
Nii et tahtejõudu jätkub igal inimesel igasse päeva teatud piiratud koguses. Ehk et tahtejõud ei ole kahjuks selline lõputu ressurss, mille abil saab alati sõltuvustest loobuda. Nii et hommikul võib inimene küll mõelda ja tunda, et enam ei osta ega tarvita sõltuvusaineid aga kui tahtejõud päeva jooksul väheneb või saab otsa, siis allub inimene juba sissejuurdunud käitumismustritele. Ning kuna automaatsed käitumismustrid, nagu sõltuvus, asuvad alateadvuses, siis saab käitumismustreid ringi muuta ainult alateadvuses.
Ja kuna hüpnoosiga pääseb alateadvusele kõige paremini ligi, siis ongi kodeerimine ehk hüpnoosi seisundis käitumismustri muutmine osutunud kõige kiiremaks ja efektiivsemaks mooduseks sõltuvusainetest vabanemiseks. Ehk et kodeerimise ajal katkestatakse sõltuvust tekitav käitumismuster ja asendatakse see uue käitumismustriga, kus inimesel ei teki enam tungi sõltuvusainete järele.
Kas kõigile mõjub hüpnoos?
Statistika näitab, et 8-9 inimest 10-st saab abi. 100% pole siin maailmas midagi garanteeritud, kuid on väga tähtis, et inimene ise tahab abi saada ja on valmis seda ka vastu võtma.
Meie juurest on aastate jooksul läbi käinud aeg-ajalt ka kliente, kes on tulnud pereliikmete või lähedaste soovil ning kahjuks pole neile teraapia mõjunud. Sest kui inimene ise on vastu, siis ei saagi teraapia mõjuda. Need kliendid kuuluvadki selle 10 % hulka, kellele teraapia ei mõju. Nüüd on meil juba välja kujunenud tava kõigepealt välja selgitada kas inimene ise ka soovib sõltuvusest vabaneda.
On teada, et vastu inimese enda tahtmist ei saa talle teraapilise hüpnoosi käigus midagi sisendada, võrreldes lavahüpnoosiga, kus inimene tõesti ei pruugi endale aru anda, mis liigutusi või häälitsusi ta teeb. Aga meie sellega ei tegele.
Miks võivad toimuda tagasilangused?
Põhjuseid, miks inimene võib tagasi langeda on mitmeid. Näiteks inimene sisimas ise ei taha alkoholist igaveseks loobuda, kuigi see tekitab talle probleeme. Selle pärast paljud inimesed ei suudagi kahjuks enne muutuda, kui on nn „põhjas ära käinud“.
Või näiteks mõni inimene ei meeldi iseendale kainena. Siis tuleks tegeleda selle põhjuse lahendamisega.
Või näiteks mõni kurb elusündmus, mis tekitab ülemäärast stressi ja muud asjad, mis mõjutavad inimesi erinevalt. Kui eelnevalt on hüpnoos hästi mõjunud, siis miks mitte uuesti seansile tulla, kui elu on teinud omad keerdkäigud ja on toimunud libastumine.
Tavaliselt piisab teraapia ühest seansist. Vahel harva on klient vajanud kordusseanssi, mida teostame esimese kuu jooksul tasuta.
Me nõustame alati ja aitame ikka nii kuidas suudame – meile võib toe saamiseks alati helistada. Kui me parasjagu vastu ei võta, siis helistame alati tagasi.
Kas hüpnoosil on kõrvalnähte?
Hüpnoosil puuduvad kõrvalnähud – pärast mõningat toibumist on inimene võimeline sõitma autoga ja muid toimetusi tegema. Paljud kliendid kogevad rännakut aga väga emotsionaalselt, seega võib toimunu seedimine võtta aega veel mitu päeva. See on täiesti normaalne. Aga on normaalne ka see, kui inimene lahkub peale seanssi ja tunneb ennast täiesti tavaliselt. Sisendused toimuvadki alateadvuse tasandil ja mõjuvad individuaalselt erinevalt.
Kas kodeerida saab mitme sõltuvuse vastu korraga?
Jah ja ei. Korraga saab tegeleda näiteks ülekaalu ja magusasõltuvusega. Aga meie ei kodeeri korraga alkoholi ja nikotiini vastu, sest üks nendest (nikotiin) on füüsiline sõltuvus ja vajab omaette tähelepanu. Kui korraga ära võtta alkohol ja nikotiin, on inimesel väga raske. Selle tõttu me kodeerime esmalt alkoholi vastu, ja seejärel umbes kuu aega hiljem nikotiini vastu.
Mis hüpnoosiseansi ajal toimub?
Kõigepealt me arutame lahti probleemi olemuse. Terapeut teeb omale märkmeid, aga neid kuhugi edasi ei levita – kõik toimub konfidentsiaalselt ja vajadusel anonüümselt.
Siis heidab klient voodi või lamamistooli peale pikali ja terapeut viib läbi sügava lõdvestuse sõnade abil. Selle lõdvestuse käigus lõdvenevad kliendi lihased, hingamine aeglustub tasapisi ja silmad enam ei värele. Justkui hakkaks magama jääma, aga mitte päris. Mõtted võivad tulla ja minna, see on normaalne. Terapeut palub keskenduda enda häälele ning ülejäänud helid ja tajud vaibuvad. Pulss aeglustub. Hingamine muutub sügavamaks. Inimene jääb täiesti liikumatuks. Mõttetegevus võib liikuda tavapärasest aeglasemalt.
Peale lõdvestust juhib terapeut kliendi mõttelisele rännakule. Tavaliselt see kujutluspilt, või mõte, mis kõige esimesena tekib, ongi see kõige õigem – isegi kui see võib tunduda kummaline. Seega lastes end minna vooluga kaasa ja kogeda neid aistinguid ja mõtteid, mis esile kerkivad, ongi kõige õigem.
Kui terapeut küsib küsimusi, siis valesti vastata ei saa, välja arvatud juhul, kui klient ise tahtlikult muudab oma vastuseid, et visata nalja või varjata päris vastust. Siis teraapia ka ei toimi, kuna klient hakkab teadlikult vastu.
Näiteks kui klient ei soovi oma silmi sulgeda või käsi lõdvestada, siis ei ole midagi teha ja seanss jääb pooleli. On käinud mehi kes on poole seansi peal mitu korda silmi avanud, et neile teraapia ei mõjuks. Need on need kliendid, keda naine või ema saadab teraapiasse, aga nad ise ei tahagi alkoholist loobuda vaid püüavad tõestada, et neile see teraapia ei mõju.
Aga kui inimene järgib terapeudi juhiseid siis saavutatakse selline transilaadne seisund, kus keha on sügavalt lõdvestunud aga mõttetegevus ja ettekujutus on ergastunud. Sellises seisundis ongi võimalik mõttetööga tegeleda, sest alateadvus on avatud positiivsetele sisendustele ja kriitiline meel on vaibunud. Kliendi kogu tähelepanu on koondunud terapeudi sõnadele. Paljud kogevad teraapia käigus ka kehalisi aistinguid, mida võib peale seansi lõppu terapeudiga arutada. Kokku kestab seanss kuni 2 tundi.
Vahel ütlevad inimesed, et neile hüpnoos ei mõjunud. Ja kui me küsime, et miks te nii arvate, siis nad vastavad, et ma ju kuulsin kõike, mida te rääkisite. Aga nii ongi õige. Inimene peabki kuulma igat sõna mida räägitakse. Kui ei kuule, siis ei jõua ka alateadvusesse kohale ja mingit muudatust ei toimu. Sõltuvus asub ainult ajus ja seetõttu peab muudatus ka toimuma ainult ajus.
Millist rolli mängib sõltuvusest vabanemisel inimese enda soov ja otsus kaineks või puhtaks saada?
Inimese enda soov mängib sõltuvusest vabanemisel väga suurt rolli. Umbes 50% teeb inimene ise ära ja 50% juhendab terapeut, et teda sellest nõiaringist välja aidata. See on inimese ja hüpnoterapeudi vaheline koostöö.
Kui kestvad on tulemused?
Meie kodeerime kogu eluks. Aga, kuna on teada et elus pole 100% midagi kindlat, siis vahel on juhtunud, et inimene ise on teinud vea või on juhtunud mingi elusündmus, mille tagajärjel on inimene murdunud. Siis ootame neid kliente ikka alati tagasi meie seansile, kui see tegelikult neile väga hästi mõjus. Selle pärast ei pea häbi tundma, et on kord juba käidud. Tavaliselt nendele, kes on juba käinud ja kogemuse saanud, et on väga hästi mõjunud, neile võib järgnev kord isegi veelgi paremini mõjuda, sest nad ei ole enam ei nii ärevad teadmatuses, et mis nüüd saama hakkab, vaid neil on kindlustunne, et meie juurest saab abi. Meie mõistame, et tugevast sõltuvusest vabanemine on teekond, mis pole alati sirgjooneline.
Kui palju teie teenus maksab ja kas inimene peab selle oma taskust kinni maksma või on tal kusagilt võimalik mingit kompensatsiooni või toetust taotleda?
Teenuste hinnakirja leiate siit »
See on umbes 1 kuu suitsu, narkootikumide või alkoholi raha.
Inimene peab ise selle teenuse omast taskust kinni maksma, sest kahjuks levib arvamus, et sõltuvus on isetehtud haigus ja seetõttu Haigekassa seda praegu ei toeta.
Aga me oleme ise inimestele vastu tulnud ja teeme kõikidele pensionäridele ja puuetega inimestele kuni 50 % soodustust.
Paljudel juhtudel on ka tööandjad oma töötajate eest selle teenuse kinni maksnud. Kui inimene on tulnud korduvalt seanssidele, oleme ka alati pakkunud allahindlust (olenevalt, kui palju aega on möödas).
Kuidas ja miks tekib sõltuvus?
Sõltuvus on liiale läinud harjumus, kui inimene ei suuda enam ilma sõltuvus-aineta elada. Sõltuvus võib tekkida erinevatest asjadest: alkohol, nikotiin, narkootikumid, rahustid, uinutid, lahustid jne ning kõik suhkrut või rasva sisaldavad toidud nagu šokolaad, kommid, limonaad, magusad saiad, tordid, kringlid, koogid, krõpsud jne.
Kõik sõltuvust tekitavad ained ehk mõnuained vallandavad ajus sellise hormooni, mille nimi on dopamiin. Dopamiin on õnne ja preemia-hormoon ehk „jess“ hormoon – ma tegin ära, ma sain hakkama ning ma tahan seda asja veel teha. Dopamiin annab teiste heade hormoonidega võrreldes kõige parema enesetunde. Dopamiin vallandub igapäeva elus ainult siis, kui inimene on ise millegi hea asjaga hakkama saanud. Näiteks kui inimene võidab spordivõistlustel mingi auhinnalise koha, saab heade tulemuste eest ametikõrgendust või rahalist preemiat, kogub raha ja ostab auto või maja, sünnitab lapse, ületab oma hirmusid jne.
Aga dopamiin võib vallanduda ka siis, kui omad sportlased saavutavad häid tulemusi ja te nendele emotsionaalselt kaasa elate.
Dopamiin annab tahtejõudu ja lisaenergiat halvast tundest ehk stressist või depressioonist väljatulemiseks ja muudeks tegevusteks. Kui dopamiini tase ajus on madal, siis on inimene kurb ja jõuetu. Dopamiinipuuduses inimene mõtleb ainult negatiivseid mõtteid, sest tema jaoks ongi kõik väga halvasti. Aga kui dopamiini tase on normaalne või veidi kõrgenenud, siis inimene on motiveeritud, energiline, aktiivne ja lõbus. Ja tal ei teki negatiivsed mõtteid, sest tema jaoks kõik ongi väga ilus.
Ja kuna need tegevused tekitavad nii hea tunde, siis inimene tahab sama asja teha veel ja veel. Ehk et ainult dopamiin motiveerib uutele sarnastele tegudele. Konks on selles, et peale edukate tegevuste vallandavad dopamiini veel ka mõnuained. Ehk et mõnuained tekitavad sellesama hea tunde palju kiiremini ja tugevamini, kui pikk ja vaeva nõudev füüsiline tegevus. Peale pikka, rasket tööpäeva on justkui hea ennast premeerida mõne hea magusa toiduga.
Mis sellest siis halba on, et mõnuained tekitavad kiiresti hea tunde?
Halb on see, et mõnuainete tarvitamine tekitab sõltuvust. Alguses piisab hea tunde tekitamiseks väikesest kogusest mõnuainest ehk ühest pokaalist veinist, paarist pitsist viinast, paarist sigaretist, ühest narkodoosist, paarist šokolaadi tükikesest jne. Aga hiljem ei suuda aju enam väikeste kogustega samasugust head tunnet ehk kaifi tekitada ja ta vajab sama tunde tekitamiseks järjest suuremaid koguseid.
Kui regulaarselt dopamiiniga liialdada, toimuvad ajus ebatervislikud muudatused, mõned neist pöördumatud. Kuna retseptorid muutuvad dopamiini suhtes järjest tundetumaks, mis suurendab sõltlase vajadust seda tõstvate ainete või tegevuste järele, siis närviahelad ajus häälestuvadki ainult naudingu lainele ehk sõltuvust tekitava tegevuse või ainega. Selle tagajärjel muutub sõltuvuse küüsis olev inimene üha rohkem ärrituvamaks ja tundlikumaks igapäevase eluga kaasnevate ebamugavuste suhtes. Võib tekkida ärevushäire. Aga kindlasti väheneb vastupanuvõime ja iga pisimgi asi võib närvi ajada, mis võib omakorda viia inimese kiiremini uuesti tarvitama.
Mida varem sellisest allakäigu trepist välja tulemisega tegelema hakata, seda parem, et ei tekiks pöördumatuid kahjustusi. Kuuleme vahel, et mõeldakse aasta aega enne, kui lõpuks tullakse Õnneklubisse, kuigi kontaktid olid juba olemas. Mida varem, seda parem!
Õeldakse, et alkohoolikul hakkab aju hallaine taastuma umbes nädal peale viimast tarvitamist. Valgeaine ning otsmikusagara taastumine võib võtta mitmeid kuid. Dopamiini tase võib hakata normaliseeruma umbes kolme kuu jooksul. Mõni muu tekitatud kahju võib võtta aasta või rohkemgi, et taastuda. Kui narkootikume on tarvitatud juba pikalt, võivad dopamiini retseptorid kahjustuda püsivalt ja täielik taastumine muutub võimatuks.
Miks ei suuda aju enam hiljem väikeste kogustega kaifi tekitada?
Aju harjub väikeste kogustega ära ehk tekib tolerantsus selle aine suhtes, mida inimene kasutab hea tunde tekitamiseks. Ja siis muutubki mõnuaine sõltuvusaineks ning inimene ise muutub mõnuainest sõltuvaks. Ehk et mingist momendist alates hakkab sõltuvusaine inimese elu juhtima ja häirima.
Kuidas aru saada, kas mul on probleem?
Siis, kui sõltuvusaine mõjutab juba teisi eluvaldkondi. Või isegi siis, kui tunned, et probleemi justkui pole, aga ikka on mitu päeva nädalas vaja juua klaasike alkoholi või rohkem õhtuti peale tööd. Aga kindlasti ka siis, kui sa oled iga hommik väsinud, lükkad asju edasi, või ei jõuagi enam muudest kohustustest kinni pidada.
Sõltuvus on probleem ka siis, kui sa mõtled juba päeva ajal sõltuvusainele. Vaimselt on stress, eneses pettumus, süümekad või ärevus seoses tarvitamisega.
Sõltuvus on probleem ka siis, kui lapsed saavad aru ja küsivad, näiteks et emme või issi, kas sa pead kogu aeg õlut jooma?
Sõltuvus on probleem ka siis kui sa hommikul mõtled, et täna enam ei joo või ei suitseta, aga peale tööd lähed ikka poest läbi.
Tunned, et oleksid ilma palju värskem ja produktiivsem, kuid ei suuda loobuda. Ja nii edasi. Sõltuvusel on väga erinevaid tahke.
Mida te soovitate?
Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe – enne, kui on hilja.
Kui kopsuvähk on välja löönud, siis inimene sureb tavaliselt 3 kuu jooksul.
Alkoholisurm võib aga tulla veelgi rutem, ühel ilusal hommikul, pohmelli ajal.
Seetõttu, ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi. Olge enda vastu lahked ja otsige abi kohe – siis, kui see veel võimalik on.