Tõlgitud populaarse USA väljaande „Time“ ajakirja artiklist „How Hypnosis Works, According to Science (Kuidas hüpnoos toimib, vastavalt teadusele) – by Eleanor Cummins” – Time.com 28 Aprill, 2022
Link: https://time.com/6171844/how-hypnosis-works/
Kui sa mõtled hüpnoosile, siis mida sa ette kujutad? Paljude jaoks seostub sellega mingi pendlimees või komöödiaetendus, mis sunnib tahtmatut vabatahtlikku laval piinlikke avalikke ülestunnistusi tegema.
Kuid hüpnoosil on üllatavalt tugev teaduslik raamistik. Kliinilised uuringud on näidanud, et see aitab leevendada valu ja ärevust ning aitab suitsetamisest loobuda, kaalu langetada ja und parandada. See aitab lastel ja noorukitel oma tundeid ja käitumist paremini reguleerida. Mõned inimesed saavad isegi kasutada “enesehüpnoosi” stressi maandamiseks, eluraskustega toimetulekuks ning oma füüsilise ja emotsionaalse tervise parandamiseks.
Hüpnoos loob “hinnanguvaba kaasahaarava kogemuse“, ütleb dr David Spiegel, Stanfordi ülikooli psühhiaater ja hüpnoosi juhtivteadur. Seda on sajandeid kasutatud erinevates vormides, kuid alles 1843. aastal populariseeris šoti kirurg dr James Braid termini “hüpnoos”. Braidi peamine avastus – et keskendumine võib suunata aju sugestiivsemasse olekusse – oli ja on endiselt vastuoluline. Kuid arstid on seda tehnikat sajandeid edukalt katsetanud ja õpetanud, ütleb Spiegel.
Tänapäeval kontrollib psühholoog, psühhiaater või muu hüpnoteraapias sertifitseeritud tervishoiutöötaja potentsiaalset klienti esmalt tema hüpnotiseeritavuse osas, kasutades valideeritud sugestiooni skaalat.
(Kõik ei ole hüpnoosile võrdselt vastuvõtlikud, kuid uuringud on näidanud, et umbes kaks kolmandikku täiskasvanutest on).
Hüpnoterapeut räägib kliendiga sellest, millised sensoorsed kogemused tekitavad neis turvatunnet, näiteks järveäärne pelgupaik või rannapuhkus. Seejärel loob hüpnoterapeut need kujutluspildid – keskendudes näiteks ookeani soolasele lõhnale, pea kohal hõikavatele kajakatele ja päikesest põlenud nahale – et aidata inimesel lõdvestuda sügavamalt sellesse rahustavasse visuaali. Kui seda õigesti teha, siis patsienti ümbritsev keskkond valgub tagaplaanile (muutub tähtsusetuks või olematuks –toim.).
Tulemuseks on võimas kombinatsioon dissotsiatsioonist, meelte kümblusest ja uutele kogemustele avatusest, mis kulmineerub sellega, mida kunagi nimetati transiks, kuid mida tänapäeva hüpnoterapeudid nimetavad lihtsalt hüpnootiliseks seisundiks. Spiegeli sõnul on see saavutatav vaid mõne minutiga.
Binghamtoni ülikooli psühholoogiaprofessor Steven Jay Lynn ütleb, et sellised stseeni-häälestamise tehnikad võivad luua ideaalse lava positiivseks transformatsiooniks. Hüpnoosi ajal on inimesed hüpnoterapeudi soovitustele avatumad, olgu need siis mineviku valusast kogemusest lahti ühendamine või probleemile lahenduse visualiseerimine. Mõne inimese jaoks võivad need muutused toimuda ühe- või kahetunnise seansi jooksul. Teiste jaoks võib hüpnoteraapia või enesehüpnoos olla nende vaimse tervise hoolduse regulaarne osa. „Hüpnoos võib teadvust mitmel moel muuta,“ ütleb Lynn.
Sellesse sügava lõdvestuse seisundisse sukeldumine või sellest väljumine pole enamiku inimeste jaoks eriti keeruline. See sarnaneb Spiegeli sõnul „vooluseisundiga“ („flow state“ ingl k.–toim) või muutunud teadvuse seisundiga, kus inimene on antud tegevusse nii süvenenud, et tema fookus kitseneb ja ajataju nihkub. See meenutab natuke meditatsiooni ajal toimuvat, aga selle vahega, et kui meditatsioon häälestab inimesi hetkes kohal olema, siis hüpnoos muudab neid rohkem vastuvõtlikumaks sisendustele. Nagu meditatsioonipraktika puhul, on paljud inimesed võimelised ka ise hüpnoosi tegema, ütleb Spiegel. 2020. aastal asutas ta kaasasutajana Reveri, tellimuspõhise enesehüpnoosi rakenduse, mis on üles ehitatud sarnaselt Calm või Headspace äppidega. Kasutajal on juurdepääs (inglisekeelsetele–toim.) salvestistele, mis juhatavad teda hüpnotiseeritud olekusse, mille järel talle antakse soovitusi või väiteid, mis suunavad teda eesmärgi poole, mille inimene enne seanssi valib. „Me teeme seda kogu aeg,“ ütleb Spiegel nendesse vaimsetesse seisunditesse sisenemise ja neist väljumise kohta, „aga hüpnoosis teete seda rohkem.“
Ajupiltide uuringud on aidanud selgitada, mis hüpnotiseeritud ajus toimub, kuigi palju on endiselt müsteeriumiks jäänud. Hüpnoosi ajal rahuneb aktiivsus ajupiirkonnas, mis aitab inimestel ülesannete vahel vahetada, ütleb Spiegel. Sama piirkond näib eralduvat teisest piirkonnast, mis vastutab eneserefleksiooni ja unistamise eest – see võib olla põhjus, miks hüpnotiseeritud inimesed ei muretse selle pärast, kes nad on või mida nad teevad. Teadlased on ka leidnud, et hüpnoos võib rahustada ajupiirkondi, mis aitavad kontrollida autonoomseid funktsioone, nagu pulss, vereringe ja hingamine. See viib tõenäoliselt füüsilise lõdvestumiseni, mis on hüpnoosi tunnusjoon, ütleb Spiegel.
Üks huvitavamaid hüpnoosi tänapäevaseid rakendusi on operatsioonisaal, ütleb Lorenzo Cohen, Texase Ülikooli MD Andersoni Vähikeskuse Integratiivse Meditsiini Programmi direktor. Mõnede lokaliseeritud rinnavähi operatsioonide, nimelt lumpektoomiate puhul võimaldab keskus patsientidel valida üldnarkoosi või lokaliseeritud anesteetikumi ja hüpnoteraapia vahel. Need, kes valivad teise variandi, jäävad operatsiooni ajal täielikult ärkvele, kuid hüpnoterapeut aitab neil kõigepealt siseneda sügava lõdvestuse seisundisse ehk „hüpnosedatsiooni“ („hypnosedation“ inglise keeles – toim.), ütleb Cohen. „Kohalik [anesteesia] peaks oma töö tegema,“ ütleb Cohen. „Ülejäänu on teie peas.“
Coheni (kes uurib ka seda praktikat) sõnul on hüpnoosi kasutamist kinnitanud enam kui 30 kliinilist uuringut. Uuringud on näidanud, et hüpnoosi saanud inimesed kogesid vähem operatsioonieelset ärevust, vajasid operatsiooni ajal vähem valuvaigisteid ning teatasid väiksemast operatsioonijärgsest valu intensiivsusest, iiveldusest, väsimusest ja ebamugavustundest kui inimesed, kes valisid üldnarkoosi, ütleb Cohen. „Hüpotees on see, et üldnarkoosi all olevad patsiendid kogevad intensiivset stressireaktsiooni, isegi kui nad pole teadvusel,“ ütleb ta. See võib pärssida immuunsüsteemi, mis vähihaigetel on haiguse ja selle ravi tõttu juba niigi nõrgenenud. Cohen usub, et kui patsiendid valivad hüpnoosi, võib keha võitle-või-põgene reaktsiooni vähendada.
Vaatamata kogunevatele tõenditele on hüpnoosi suhtes ka skeptikuid. Randomiseeritud kontrollitud uuringud on näidanud, et hüpnoos võib aidata mitmesuguste haigusseisunditega seotud valu ja ärevuse korral, kuid isegi parimad uuringud ei vasta topeltpimeda disaini kuldstandardile, ütleb Spiegel. Kui patsiente ja praktikuid saab teadmatuses hoida selle kohta, millist tabletti nad manustavad või saavad, on peaaegu võimatu kavandada uuringut, kus kumbki pool ei tea, et hüpnoosi tehakse, lisab ta.
Ja ajalooliselt pole hüpnoosi jõudu alati vastutustundlikult kasutatud. Hüpnoosi kujutlusvõimeline potentsiaal on näidanud, et see on võimeline looma valesid mälestusi – mõnikord laastavate tagajärgedega. Vähemalt 27 USA osariiki keelab hüpnoosi teel esile kutsutud tunnistuste kohtus esitamise. Lynn ütleb, et hüpnoterapeudid peaksid vältima tehnika kasutamist mälestuste „taastamiseks“.
Kuid kui seda viib läbi koolitatud spetsialist ja seda rakendatakse õigesti, võib tänapäevane hüpnoteraapia anda võimsaid tulemusi. Spiegeli sõnul peetakse vastuvõtlikkust sugestioonile sageli „puuduseks või nõrkuseks, aga tegelikult on see tugevus“.