Mahatma Gandhi ütles kunagi: „Andestamine on ainult julgete inimeste tegu. Nõrgad ei tule sellega toime ja kannatavad seetõttu edasi“.
Andestuse protsess
Kuna inimesed ei tea sageli, mis on andestus ja mis ei ole andestus, siis tasub andestuse protsessi selgitada.
Andeksandmine on mõtteline otsus, kus kannataja ehk ohver loobub pahategija vaenamisest ehk, et kannataja loobub:
- pahameelest
- pidevast vihast
- vimmast
- lõpututest süüdistamistest
- kritiseerimisest, vingumisest, virisemisest, näägutamisest
- vaenulikkusest
- kättemaksusoovist
Andestamine tähendab lahti laskmist kohutavast minevikust ja selle mõjust olevikule ehk, et peale andestamist kaob ohvri tunne.
Andestamine tähendab lahti laskmist lootusest, et minevik oleks võinud olla teistsugune või parem ehk, et andestamine tähendab mineviku aktsepteerimist sellisena nagu see oli ning et meie minevik ei mõjuta meid enam olevikus.
Andestamine tähendab kaebeloo rääkimise lõpetamist ja kangelase loo kujundamist selle kohta, mis toimus ehk, et andestamine on ohvriseisundist välja astumine ja kangelaseks saamine.
Andestus tähendab tähelepanu suunamist teiste inimeste süüdistamiselt iseenda rahulolule.
Andestamine annab masenduses inimesele tagasi elurõõmu.
Andestus on oma jõu tagasi võtmine mitte tagasi saamine.
Andestamine ravib valusaid tundeid, mitte sündmusi ega teisi inimesi.
Andestus on otsustamine, kuidas sa end tunned.
Andestus on sinule endale, mitte pahategijatele.
Andestus on seotud sinu tervenemisega, mitte inimestega, kes sulle haiget tegid.
Andestamine ravib hingehaavasid.
Andestamine tervendab haigustest, isegi vähist.
Andestus on meie valik, mitte sundus ega kohustus.
Kas mõned asjad on andestamatud?
Luskin kirjutab veenvalt, et vastus on EI: alati on võimalik andestada toetudes faktile, et igale situatsioonile on leidunud inimesi, kes on otsustanud andestada. Inimesed lihtsalt ei tea, kuidas toimetada oma valuga sellisel viisil, mis võimaldab neil mõista oma situatsiooni ja leida sellele situatsioonile lahendus.
Holokausti allajääja Eva Kor olles tundnud end terve elu ohvrina, otsustas andestada natsidele ja sõjakriminaal Josef Mengele-le, kes viis läbi ebainimlikke meditsiini katseid tema ja tema kaksikõe peal ning tappis kõik ülejäänud Eva pereliikmed. Kor mõistis, et natside edasi vihkamine rikkus tema edaspidist elu. Kor kirjutas: „Alguses olin ma kindel, et ma ei suuda kunagi Mengele-le andestada, aga siis mõistsin, et mul on võim ja võimalus talle andestada ning et mul on õigus seda võimu kasutada. Keegi ei saanud seda õigust minult ära võtta. See sai mulle kingituseks, sest ma mõistsin, et ma polnud peale andestamist enam lootusetu ega jõuetu ohver. Andestamine ei ole tegelikult midagi muud kui enese ületamine ja seeläbi tervenemine“. Kor kutsub andestamist imeravimiks mis on täiesti tasuta, töötab kõigi inimeste puhul ja sellel pole mingeid kõrval nähtusid.
Oluline on mõista, et andestama peame ka iseendale sest eneseandestamise puudumine võib mõjutada igat aspekti meie eludes – tervises, karjääris, suhetes, lapsevanemaks olemises, üleüldises õnnelikkuses ja hästi tundmises, sest me kogeme samu kahjulikke emotsioone ja füüsilisi mõjutusi, mida me tunneme siis, kui ei suuda teistele andestada.
Inimestena on meil kalduvus teha ennast oma süü- ja häbi mõtete ning tunnete ohvriks selmet, et õppida oma vigadest. Vigadest õppimine ei ole sama, mis on oma tegude poolt vangistatud olemine. Mingil hetkel peame me oma minevikust lahti laskma ja uuesti alustama. Kõik väärivad andestust, kaasa arvatud ka sina.
Meid kõiki on pandud uskuma, et me oleme nii kõrges hinnas oma tegude, mitte oma olemuse pärast. Tegelikult pole meie väärtusel meie tegudega mingit pistmist, kuid see uskumus võib iseendale andestamise väga raskeks teha.
Andestamine pole üks kord või aeg-ajalt aset leidev tegevus. See on püsiv hoiak.
Martin Luther King on öelnud:
„Igapäevane elu pakub palju võimalusi andestuse praktiseerimiseks. Alusta väikeste solvangute andestamisega, mis tulevad ette igapäevaelus, nt taktitud autojuhid, halb restorani teenindus jne. Siis hakka andestama väiksemaid solvanguid, mis tulevad pereliikmete ja sõprade poolt. Ajaga tugevdab praktiseerimine sinu andestuse oskust ja tulemusi. Kui sul tekib mõni väiksem tagasilöök, siis see tähendab ainult seda, et sa ei oska veel seda täielikult ja sa pead veel rohkem harjutama. See tähendab seda, et sul on algteadmised juba olemas, mida on vaja veel harjutada“.
Kas Sina tahad teada mis on Sinu andestuse IQ?, tee test »
