Margus Pariots
MTÜ Õnneklubi
hüpnoterapeut
Kodeerimine on sõltuvusahela katkestamine ajus ühe seansiga.
Kuidas see võimalik on?
Neuroteadlased ehk aju uurijad on tõestanud, et meie aju on plastiline. Ehk et aju on võimeline igal ajal tegema momentaalselt uusi ümberlülitusi ning moodustama uusi neuronühendusi ehk mõtte- ja käitumismustreid. Ja on teada, et iga uue mõttemustri moodustamisel vana muster kaob, kui seda enam ei kasutata. Ehk, et kui sinu vana muster oli iga kord peale sööki suitsu teha, siis peale kodeerimist sa enam suitsu ei tee. Kui sinu vana muster oli aegajalt või sagedasti alkoholi pruukida, siis peale kodeerimist sa enam alkoholi ei tarvita. Kui sa varem sõid pidevalt šokolaadi või muid suhkruga magustatud tooteid, siis peale kodeerimist sa enam neid ei söö.
Kui kaua selline kodeerimine aega võtab?
Sõltuvusest on võimalik vabaneda kodeerimise abil 2 tunni jooksul. Selleks ei pea arutlema pikkadel teraapia seanssidel või koosolekutel sõltuvust tekitanud põhjuste üle ega neid analüüsima. Algpõhjus võib olla juba ammu kadunud aga sõltuvus on jäänud alles ja nõuab pidevalt suuremaid koguseid. Siin jutuajamine ei aita.
Mis on sõltuvus?
Sõltuvus on liiale läinud harjumus, kui inimene ei suuda enam ilma sõltuvusaineta elada.
Mis on sõltuvusaine?
Sõltuvusaine on psühhoaktiivsete omadustega aine, mida kasutatakse mõnutunde tekitamiseks.
Millised on sõltuvusained?
Alkohol, nikotiin, narkootikumid, rahustid, uinutid, lahustid jne ning kõik suhkrut või rasva sisaldavad toidud nagu šokolaad, kommid, limonaad, magusad saiad, tordid, kringlid, koogid, krõpsud jne.
Miks ja kuidas sõltuvusaine tekitab mõnutunde?
Kõik sõltuvust tekitavad ained ehk mõnuained vallandavad ajus sellise hormooni, mille nimi on dopamiin.
Mida dopamiin teeb?
Dopamiin on õnne ja preemia-hormoon ehk jess hormoon - ma tegin ära, ma sain hakkama, mul on hea tunne ning ma tahan seda asja veel teha. Dopamiin annab teiste hormoonidega võrreldes kõige parema enesetunde. Dopamiin vallandub igapäeva elus siis, kui inimene on ise millegi hea asjaga hakkama saanud. Näiteks kui inimene võidab spordivõistlustel mingi auhinnalise koha, saab heade tulemuste eest ametikõrgendust või rahalist preemiat, kogub raha ja ostab auto või maja, sünnitab lapse, ületab oma hirmusid jne jne. Dopamiin annab lisaenergiat ja jõudu halvast tundest ehk stressist või depressioonist väljatulemiseks ja muudeks tegevusteks. Kui dopamiini tase ajus on madal, siis on inimene kurb ja jõuetu. Sellise inimese kohta öeldakse, et ta on laisk. Ta mõtleb ainult negatiivseid mõtteid, sest tema jaoks ongi kõik väga halvasti. Aga kui dopamiini tase on normaalne või veidi kõrgenenud, siis inimene on motiveeritud, energiline, aktiivne ja lõbus. Ja tal ei teki negatiivsed mõtteid, sest kõik ongi tema jaoks korras ja ilus. Ja kuna need tegevused tekitavad nii hea tunde, siis inimene tahab sama asja teha veel ja veel. Ehk et ainult dopamiin motiveerib uutele sarnastele tegudele. Ja siin ongi konks.
Milles on konks?
Konks on selles, et peale edukate tegevuste vallandavad dopamiini veel ka mõnuained nagu alkohol, nikotiin, narkootikumid, söömine jne. Aga mõnuained tekitavad sellesama hea tunde palju kiiremini kui pikk ja vaeva nõudev reaalne füüsiline tegevus.
Mis sellest siis halba on, et mõnuained tekitavad kiiresti hea tunde?
Halb on see, et mõnuainete tarvitamine tekitab sõltuvust. Alguses piisab hea tunde tekitamiseks väikesest kogusest mõnuainest ehk ühest pokaalist veinist, paarist pitsist viinast, paarist sigaretist, ühest narkodoosist, paarist šokolaadi tükikesest jne. Aga hiljem ei suuda aju enam väikeste kogustega samasugust head tunnet ehk kaifi tekitada ja inimene vajab sama tunde tekitamiseks järjest suuremaid koguseid.
Miks ei suuda aju enam hiljem väikeste kogustega kaifi tekitada?
Aju harjub väikeste kogustega ära ehk tekib tolerantsus selle aine vastu, mida inimene kasutab hea tunde tekitamiseks. Ja siis muutubki mõnuaine sõltuvusaineks ning inimene ise muutub mõnuainest sõltuvaks. Ehk et mingist momendist alates hakkab sõltuvusaine inimese elu juhtima ja häirima.
Kuidas?
Alkohol lagundab immuunsüsteemi, maksa, pankreast jne. Selle tagajärjel võib tekkida suhkruhaigus, infarkt, insult jne. Lisaks füüsilisele tervisele tekitab alkoholi tarvitamine inimesele probleeme ka kodus, tööl ja teistes suhetes.
Nikotiini toksilised ained lagundavad samuti immuunsüsteemi. Umbes 50 % suitsetajatel tekib kas igemete, keele, lõualuu, neelu, kõri, bronhide või kopsuvähk.
Šokolaad ja muud suhkrut sisaldavad toidud tekitavad lisa kehakaalu. Lisakaalu ja liigse suhkrusisalduse tõttu veres on pankreas pidevalt ülekoormatud kuni selleni, et lakkab töötamast, mis tekitab suhkruhaigust. Suhkruhaigus tekitab põletikke pisikestes veresoontes. Kui veresooned hävinevad silmades, siis inimene jääb pimedaks. Kui veresooned hävinevad kätes või jalgades, siis tuleb need amputeerida.
Narkootikumid lagundavad nii füüsilist keha kui ka mõistust ning on samal ajal väga kallis lõbu. Lõpuks muutubki elu mõte ainult uue doosi otsimiseks. Ja oma piinade lõpetamiseks võidakse teha üle doos.
Kas ainult mõnuained tekitavad sõltuvust?
Jah ka tegevused võivad tekitada sõltuvust.
Millised tegevused?
Näiteks söömine, hasartmängud jne. Söömise tulemusel tekib samuti hea tunne, sest lisaks leptiinile ehk täiskõhutunde hormoonile vallandub samal ajal ka dopamiin. Ja kui söömisest on saanud hea tunde tekitaja ning tuju tõstja, preemia, lohutaja või mõni muu asendustegevus, siis see võib tekitada liigsöömishäire. Aga kuna iga sõltuvus vajab samasuguse kaifi saamiseks järjest suuremaid või sagedasemaid koguseid, siis inimene tunneb ennast pidevalt näljasena. Ehk et tal on tunne, et tema kõht ei saa enam mitte kunagi täis. Selline pidev näljatunne on liigsöömishäire otsene tunnus.
Seks annab ju tohutult hea tunde, kuna lisaks dopamiinile vallandub samaaegselt ka armastuse hormoon ehk oxytotsiin. Jess, ma sain hakkama, ma tegin ära, ma olen tegija. Ja kuna seks vallandab dopamiini, mis on ainus sõltuvust tekitav hormoon, siis inimene võib ületada nii moraali ja eetika piirid ning muutuda seksisõltlaseks.
Kasiinos käimine võib tekitada sõltuvust. See on tehtud hästi meeldivaks. Kasiinos pakutakse tasuta kohvi ja jooke. Napis riietuses ettekandjad on lõbusad ja lahked. Tuled vilguvad ning elu keeb. Kõik on lõbusad. On võimalus, et kohe võid väga lihtsalt võita suure summa raha. Ja kui sa kasvõi üks ainus kordki võidad, siis see jääb ajule meelde ja sa võid varsti olla konksu otsas. Sest igasugune võit vallandab dopamiini ja dopamiin tekitab kõikvõimsa tunde ning paneb inimese uskuma, et ta võidab veel ja veel. Kuigi ta alateadvuses teab iga inimene, et kasiino võidab alati, siis inimene loodab illusiooni ajel ise võita. Sest tal on vähemalt üks selline kogemus olemas. Ja seda head tunnet uuesti taga ajades võib ta kogu oma raha ja vara maha mängida.
Arvuti ja nutitelefoni kasutamine on samuti väga head tunnet ja põnevust tekitav tegevus. Kogu aeg kuskil miskit toimub. Sa saad info ja kaifi kohe kätte, kui kuskile klikid. Ja see tekitab sõltuvust. Aga see sõltuvus rikub silmanägemist, röövib tööaega, vabaaega ning suhteid.
Kas siis pidevast näljatundest ja liigsöömisest on ka võimalik loobuda?
Muidugi on võimalik.
Kuidas saab pidevast näljatundest vabaneda?
Kõige loomulikum oleks mitte süüa niipalju kui on harjutud. Aga kuna sõltuvus on pikale veninud harjumus, siis sellest ongi raske loobuda. Igasugusest sõltuvusest loobumine tekitab alguses halva tunde.
Mis siis aitab?
Hüpnoos ja kodeerimine aitavad väga hästi
Kuidas see kodeerimine ikkagi tegelikult töötab?
Inimene viiakse kergelt meditatiivsesse seisundisse. See seisund võimaldab ligipääsu alateadvusele. Kui alateadvus on avatud, siis on võimalik inimese mõtlemist ja käitumist muuta väga lihtsalt ja kiiresti paremuse suunas. Ehk et seansi ajal tekib inimese ajus uus mõtlemis- ja käitumismuster. Ning ta ei tarvita peale seanssi enam sõltuvusaineid ega tegele sõltuvuskäitumisega.
Kas kodeerimine on ohtlik?
Absoluutselt mitte. Kodeerimine toimub meditatiivses seisundis. Meditatiivne seisund on selline une-eelne lõdvestunud seisund, mida kõik inimesed kogevad nagunii vähemalt kaks korda päevas. Me oleme samasuguses seisundis enne magama jäämist ja peale ärkamist. Ehk et meie mõte liigub meditatiivses seisundis aeglasemalt kui ärkveloleku ajal ja meile jääb kõik paremini meelde, sest me ei tegutse samal ajal. Nii et seisund ei ole ohtlik. Ja ka mõtete muutmine positiivses suunas ei ole samuti ohtlik. Vastupidi, uus mõtlemis- ja käitumisviis on väga kasulikud.
Kas teisele inimesele saab alkoholi või suitsetamise vastast koodi peale panna ilma tema teadmata?
Ei saa. Seda on väga palju minult küsitud aga kahjuks pole see võimalik. Inimene peab ise kohale tulema ja ise tahtma sõltuvusest loobuda.
Kas inimene jääb seansi ajal magama või on ärkvel?
Inimene on magamise ja ärkveloleku seisundi vahel. Ta ei maga veel ja enam ei ole ka päris ärkvel. Sisendamine ja uue käitumismustri loomine saab toimuda ainult kuulmise teel. Sest kui inimene ei kuule, siis ei saa temaga kontakti ja mitte midagi ei muutu tema ajus. Vahel inimesed ütlevad, et neile ei mõju meditatsioon. Ja kui küsin, et miks te nii arvate, siis nad vastavad, et ma ju kuulsin kõike, mida te rääkisite aga veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Just nii ongi õige. Inimene peabki kuulma igat sõna mida räägitakse. Kui ei kuule, siis ei jõua sisendus alateadvusesse kohale ja mingit muudatust ei toimu. Sõltuvus asub ajus ja seetõttu peab muudatus toimuma ka ajus.
Kas kodeerimine toimub meditatsiooni ja hüpnoosi ajal või mis neil vahet on?
Suurt vahet ei olegi. Meditatsioon on kergem lõdvestunud seisund ja hüpnoos on sügavam lõdvestunud seisund. Ja seda vahet ongi väga raske kindlaks teha. Kuna kõik inimesed on erinevad, siis mõni jääb meditatiivsesse seisundisse ja mõni jääb hüpnoosi. Järgmine, ehk veelgi sügavam meeleseisund on uni.
Kui pikaks ajaks saab kodeerida?
Kuigi kodeerida saab ükskõik millise tähtaja peale, siis sellel pole mõtet. Kodeerimise mõte on sõltuvusest loobumine igaveseks. Kui kodeerida kindla tähtaja peale, siis inimene jääb seda kodeerimise tähtaja lõppu ootama ja peale tähtaja lõppemist hakkab uuesti jooma. Ja inimesel tekib peale tähtaja lõppemist vahel selline tung juua tagantjärgi ära kogu see kogus alkoholi, mis vahepeal joomata jäi. Seetõttu ma ei pane mitte kunagi tähtajalisi koode vaid kodeerinkogueluks.
Mida te inimestele lõpetuseks soovitate?
Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida vaid otsige abi kohe. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi. Tavaliselt hakkavad inimesed abi otsima alles peale mingit traumat või haigust, mis on tekkinud sõltuvuse tagajärjel. Näiteks suitsetamise tagajärjel võivad tekkida kopsuvähk, kõrivähk, keelevähk, kõrge vererõhk, jalgade külmetamine ehk veresoonte ummistumine, mille tagajärjel omakorda tekib gangreen ja varbaid võetakse ükshaaval vähemaks jne. Alkoholi liigtarvitamise tagajärjel võib tekkida ka kõrgvererõhutõbi, pohmelli ajal võib tekkida insult või infarkt. Väga paljud lõpetavad maanteekraavis või surnuaial.
Olge teie targemad ja otsige abi kohe, siis kui see veel võimalik on.
Võta terapeut Margus Pariotsiga ühendust »
Kaks erinevat lugu
Mees, 51a, autojuht.
Olen suitsetanud 30 aastat. Enne viimast kodeerimist tegin 2 pakki suitsu päevas.
Suitsetama hakkasin kunagi uudishimust. Ju ma siis tahtsin teiste poiste ees ikka kõva kutt olla. Alguses arvasin, et ma olen juba nii kõva kutt, et võin suitsetamise igal ajal maha jätta, kui ma soovin. Aga ei suutnud.
Paar aastat tagasi lasin ennast kodeerida. Aga kuna ma ei saanud vene keelest hästi aru, siis see ei mõjunud mulle.
Aru sain sellest, et mul on probleem siis, kui mul kadus jõud ära ja avastati, et mul on kurgu ja nina kasvaja. Peale seda olen saanud kiiritust ja keemiaravi. Arstid on soovitanud mul korduvalt suitsetamisest loobuda, kuid ma ei suutnud.
Siis lugesin ajalehest, et Tartus saab lasta ennast kodeerida.
Läksin Marguse juurde ja olin kõhkleval seisukohal, sest eelmine kodeerimine ei mõjunud mulle üldse. Aga tema rääkis lihtsas eesti keeles minuga 2 tundi. Alles siis sain aru, mida nikotiin on minu elus teinud. Varem ma ei uskunud, et vähk võiks suitsetamisest tulla. Sest paljud inimesed ju suitsetavad ja nendega ei juhtu mitte midagi. See mida arstid olid varem pikalt rääkinud suitsetamise kahjulikkusest ei olnud varem jõudnud minuni. Aga see kuidas Margus sellest asjast rääkis jõudis mulle niimoodi kohale nii, et suitsu lõhn ja maitse muutusid peale seanssi vastikuks. Jätkan ka praegu keemiaravi ja kiiritusega aga vähemalt suitsu ma enam ei tee kunagi. Ja ei soovita teistel ka seda teha, sest suitsetamisel on otsene põhjus igasuguse vähi tekkimisele.
Naine, 46a, 2 lapse ema.
Alkohol tuli minu ellu 7 aastat tagasi peale ema surma.
Alguses sain alkoholiga õhtuti oma murele leevendust. Aga uni oli joomise tõttu katkendlik ja seetõttu ärkasin hommikuti varakult üles ja olin kogu päeva väsinud. Raske oli hommikul pohmelliga tööle minna aga kuidagi sain hakkama. Hiljem muutusin juba päeva ajal töö juures sisemiselt närviliseks ja käisin salaja WC-s oma Tasku Matiga närve rahustamas.
Aru sain sellest et mul on probleem siis, kui ma autoga töölt koju sõites ühele inimesele ülekäigurajal otsa sõitsin. Aga ka peale seda ei suutnud ma iseseisvalt ikkagi alkoholist loobuda ja lasin endale ampulli panna. Kui tähtaeg sai täis, siis hakkasin hullemini jooma kui varem. Olen käinud ka nõelravis ja laserravis. Aga ka need ei aidanud.
Marguse juures oli hea asi see, et ta viis mind hüpnoosi ja muudkui rääkis ja rääkis minuga, kuni ma lõpuks mõistsin, kui kaugele minu alkoholilembus mind veel viia võib. Ta viis mind tulevikku ja näitas täpselt ära, mis juhtub minuga siis, kui ma jätkan joomist. See kõik oli nii reaalne, et järsku läks pea selgeks ja mul kadus igasugune tahtmine alkoholi järele. Ausalt öeldes tekkis mul lausa surmahirm alkoholi tarvitamise ees. Isegi alkoholi lõhn muutus peale seda seanssi vastikuks.
Nüüd olen juba 4 aastat kaine olnud. Uni on rahulik ja ma saan oma lastega jälle kõigest rääkida, ilma et mul nende ees piinlik oleks või ärrituks nagu varem.
Margus Pariots. Alkoholi ja suitsetamise vastane kodeerimine - mis asi see on? Tervendaja. 01.05.2017
