• Kiusamise ohvriks sattumine
  • Narrimise ohvriks sattumine
  • Häbistamise ohvriks sattumine
  • Laimujuttude levitamise ohvriks sattumine
  • Naeruvääristamise ohvriks sattumine
  • Solvamise ohvriks sattumine
  • Pettuse ohvriks sattumine
  • Varguse ohvriks sattumine
  • Röövimise ohvriks sattumine

 

  • Reetmise ohvriks sattumine
  • Ahistamise ohvriks sattumine
  • Peksmise ohvriks sattumine
  • Vägistamise ohvriks sattumine
  • Töötuks jäämine
  • Maha jätmine, lahkuminek
  • Lähedase inimese surm

(kas teil on siia nimekirja midagi lisada)

 

Kuidas ohver mõtleb

  • Teised inimesed tegid mulle ülekohut
  • Ma ei saanud sinna mitte midagi parata, kui see juhtus
  • Mina ei olnud selles olukorras süüdi
  • Ma ei saa seda muuta
  • Minust ei sõltu mitte midagi
  • Teised saavad minuga teha mida tahavad

 

Mida ohver tunneb

  • Hirmu, et see võib korduda
  • Häbi, et mind alandati, narriti, solvati, jäin naerualuseks
  • Argust, et ma sain lüüa, olin nõrgem, jäin kaotajaks
  • Jõuetust, et ta ei suuda midagi ette võtta olukorra lahendamiseks
  • Jõuetust, et minust ei sõltu midagi
  • Lõksus olemist, et midagi ei saa enam muuta
  • Pessimismi, et lootust ei ole väljapääsemiseks

 

Kuidas ohver käitub

  • Abitult. Ma ei saa hakkama, aidake mind
  • Ma ei saa ennast kuidagi sellest olukorrast välja aidata
  • Ma ei saa oma lapsi aidata
  • Sa pead tegema seda, mida mina tahan, muidu ma kaotan enesevalitsuse

 

Mingil hetkel elus oleme me kõik ohvrid olnud. Kas laste, noorte või täiskasvanutena oleme ühel moel või teisel kannatanud emotsionaalse, füüsilise või psühholoogilise ahistamise all.

 

Siin juures on oluline, et me tuleksime toime juhtunuga nii, et astuksime ohvri rollist välja, et mitte elada edasi ohvri mentaliteediga.

 

Võta terapeudiga ühendust »

Suitsetamisvastane kodeerimine

Inimene hakkab suitsetama tavaliselt kas uudishimust, vajadusest närve rahustada või selleks, et ennast teistest paremini tunda.

Suitsetama hakates inimene usub, et tal on piisavalt tahtejõudu ja ta suudab suitsetamisest loobuda, kui ta seda ainult soovib. Kuna aga nikotiin  on tugevat  sõltuvust tekitav aine, siis on suitsetamist omal käel väga raske maha jätta. Vahel isegi võimatu. Naljamehed ütlevad sellepeale: Suitsetamist on kerge maha jätta. Ma olen seda korduvalt teinud. Mis aga tähendab läbi naeru vaatevinkli, et see pole neil õnnestunud.

Kõik inimesed, kes suitsetavad, teavad, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Aga kõik inimesed loodavad, et see neid ei mõjuta, sest mina olen ju hea. Kuid kindel fakt on see, et suitsetamine rikub alati inimese tervist, eriti kopse.

Kuna tubakasuitsus sisalduv nikotiin on tugev kantserogeen, siis on teada, et kopsuvähki haigestunud inimestest 75% olid eelnevalt suitsetajad.

Aga kui ükskord inimene soovib suitsetamist maha jätta, siis tekib selline omalaadne nõiaring: tahaks suitsetamist maha jätta aga sõltuvuse tõttu ei suuda. See tekitab omakorda stressi. Stressis suitsusõltlane haarab aga veel tihedamini järgmise sigareti järele.

Kahjuks on jututeraapiate mõju lühiajaline ja läheb tihti meelest ära, eriti alkoholi tarvitades. Vahel suudetakse isegi 6 kuud vastu pidada aga siis alustatakse uuesti. Mõeldakse, et mis see üks sigarett mulle ikka teeb. Aga see üks sigarett näitab, et sa oled endiselt sõltlane.

Kuid õnneks on sellele probleemile olemas kiire lahendus kodeerimise näol. Terapeut sisestab hüpnoosi käigus kliendi alateadvusesse suitsetamisvastase koodi, mis hoiab ära suitsetamistungi. Kuna hüpnoos on eriline teadvuse seisund, kus inimese alateadvus on väga vastuvõtlik kõikidele sisendustele, siis tung suitsetamise järele kaob juba seansi ajal.

Hüpnootiline seisund ei ole mitte midagi hirmutavat, nagu vahel arvatakse. Mõned inimesed, koguni arvavad peale seanssi, et nad ei olnudki hüpnoosis, sest kuulsid kõike, mida ma rääkisin. Aga inimene peabki hüpnoosi ajal kõike kuulma, selleks et kodeering jõuaks kuulmise kaudu alateadvusesse.

Peale kodeerimist kuulub inimene nende õnnelike inimeste hulka, kelle tervis paraneb ja vähirisk langeb. Kodeerimine kestab 2 tundi ja rohkem seansse inimene ei vaja.

Võta terapeudiga ühendust »

Hüpnoteraapia

Kõik hingehädad on alguse saanud mingisugusest minevikus toimunud negatiivsest sündmustest või pikaajalisest stressist. Ehk et inimene on minevikus üle elanud ühe või mitu hingetraumat. Iga trauma langetab meie baasemotsiooni ehk elurõõmu.

Rõõmutu elu tähendab elada pidevalt stressihormoonide laastavas keskkonnas. Stressihormoonid suruvad alla immuunsüsteemi tegevuse ja inimene haigestub. Ja kõik need sündmused ja emotsioonid ladestuvad meie alateadvusesse ja mõjutavad meie igapäevast mõtlemist, käitumist ja tundeid.

Alateadvus mäletab neid sündmusi ja ei lase tujul tõusta ega südamest naerda ega naeratada. Selline kehv enesetunne kurnab inimest ja inimene tunneb ennast pidevalt väsinuna.

Hüpnoteraapia avab juurdepääsu alateadvusesse ja võimaldab meil mõttes seesama negatiivne sündmus uuesti läbi elada positiivse emotsiooniga. Ja kui inimene on teraapia ajal, sellesama psühhotrauma oma mõtetes positiivselt läbi elanud, siis sellest sündmusest kaob negatiivne emotsioon ja inimene saab oma elurõõmu tagasi.

Peale teraapiat kirjeldavad inimesed imelist kergendust. Neile tundub nagu neil oleks veskikivi või mõni muu raske ese rinna pealt ära võetud. Inimesed tunnevad endas uut jõudu ja elurõõmu. Loe küsimusi ja vastuseid hüpnoteraapia kohta.

Anna-Liisa Jaakson hÜpnoteraapia
Foto autor: Martin Ahven



Alkoholivastase kodeerimise seanss. Õnneklubi hüpnoterepeut Anna-Liisa Jaaksoni Kanal 2 saates ESSE

Tõsielusaatest Rannamaja tuntuks saanud Kevin Kadakas on juba aastaid võidelnud liigjoomisega. Nüüd otsustas ta asja käsile võtta ja otsida abi hüpnoteraapiast.
Videoklipp oli eetris Kanal 2 ESSE saate 3. hooajas.



Õnneklubi hüpnoterapeut Anna-Liisa Jaakson TV3 saates Naudime Elu

 

Võta terapeudiga ühendust »

Tallinn

Anna-Liisa Jaakson - puhkusel 17.04-02.05
Tel 5305 3060
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Suhtlemine  

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veerenni tänav 24 / Herne 2, 10135

 

 

Tartu

Maria Pariots
Tel 5885 8575
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Suhtlemine  

Tartu maakond, Tartu linn, Märja alevik, Keskuse tänav 1, 61406

 

Õnneklubi MTÜ

Juriidiline aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Märja alevik, Keskuse tänav 1, 61406
Registrikood: 80304151
Swedbank: EE142200221049033590

Alkoholi vastane kodeerimine muudab inimese elu momentaalselt paremaksTavaliselt hakkab inimene alkoholi tarvitama stressi maandamiseks või tuju tõstmiseks. Stress on psühholoogiline seisund, mis tekib iseenesest mõne negatiivse elusündmuse tagajärel. Alkohol aitab stressi lühiajaliselt leevendada, sest ta on mõnuaine. Ja kõik mõnuained võivad tekitada sõltuvust. Aga kahjuks alkohol ei likvideeri stressi allikat.

Kuid tihti on stressi allikas juba ammu kadunud aga harjumus alkoholi tarvitada on jäänud alles. Ja kuna harjumustel on suur jõud, siis on alkoholi tarvitamine läinud sujuvalt üle sõltuvuseks. Aga sõltuvusest vabaneda omal käel on väga raske. Mõnikord lausa võimatu. Nii tekibki nõiaring. Tahaks joomist maha jätta aga sõltuvuse tõttu ei suuda. Ja see tekitab omakorda stressi, mis ajab uuesti jooma.

Kahjuks on jututeraapiate mõju lühiajaline ja läheb pidulauas meelest ära. Inimene mõtleb, et mis see üks pits mulle ikka teeb. Aga ühest pitsist saab kergesti kaks pitsi ja edasi teame juba ise, mis toimub.

Kuid õnneks on olemas sellele probleemile kiire lahendus kodeerimise näol. Terapeut sisestab hüpnoosi käigus kliendi alateadvusesse alkoholivastase koodi, mis võtab ära alkoholi tarvitamise tungi.

Hüpnoos on väga rahulik teadvuse seisund, kus inimese alateadvus on väga vastuvõtlik kõikidele sisendustele. Ja kõik, mida inimesele selles seisundis sisendatakse, selle võtab ta kohe omaks.
Hüpnootiline seisund ei ole midagi hirmutavat, valusat ega oma mingit kõrvalmõju, mida millegipärast kardetakse. Hüpnootiline seisund on uneelne seisund, kus teadvus peaaegu enam ei reageeri aga alateadvus veel töötab.
Mõned inimesed on koguni peale seanssi arvanud, et nad ei olnudki hüpnoosis, sest kuulsid kõike, mida ma rääkisin. Aga inimene peabki hüpnoosi ajal kõike kuulma, et sisendus jõuaks kuulmise kaudu alateadvusesse.

Kodeerimine muudab inimese elu momentaalselt paremaks. Sest peale kodeerimist kuulub ta nende õnnelike hulka, kes teavad kindlalt, et nad juhivad ise oma elu, mitte ei lase alkoholil oma elu rikkuda. Seetõttu paranevad ka tervis ja peresuhted.

Kodeerida saab ka mingiks perioodiks. Näiteks aastaks, kaheks, kolmeks jne. Aga kuna on teada, et inimene jääb kaineks alkohoolikuks ka peale kodeerimist, siis elu on näidanud, et paljud inimesed hakkavad peale kodeeritud perioodi lõppu uuesti alkoholi tarvitama. Kui kodeeritakse mingiks tähtajaks, siis inimesed ainult ootavadki seda kuupäeva, millal võib jälle vabalt tarvitama hakata.

Seda kõike arvesse võttes pole mingit mõtet kodeerida teatud perioodiks vaid ikka kogu eluks. Enne kodeerimist peab inimene olema vähemalt 1-2 päeva kaine.

Alkoholismi ravi kestab 2 tundi ja rohkem ravile ei pea enam tulema, sest peale seanssi kaob inimesel sõltuvus alkoholi suhtes.

Kui tõhus see on?

Kodeerimine on võrreldes teiste meetoditega kõige tõhusam, sest ma räägin otse inimese alateadvusega. Ei kasuta nõelu, plaastreid ega keemilisi medikamente.

Tõsielusaatest Rannamaja tuntuks saanud Kevin Kadakas on juba aastaid võidelnud liigjoomisega. Nüüd otsustas ta asja käsile võtta ja otsida abi hüpnoteraapiast.
Videoklipp oli eetris Kanal 2 ESSE saate 3. hooajas.

 

Võta terapeudiga ühendust »